Tuesday, June 21, 2011

Viimased kiired / The last rays

jäämäed Inglefieldbuktas, icebergs in SpitsbergenLoojuva päikese viimased kiired limpsavad lumiseid mäetippe, enne kui horisondi taha peitu poevad ja videvikuvalgusele voli annavad. Hääletult seisavad merejääse külmunult uhked jäised monumendid. Justkui skulptor ise oleks siin käinud oma käega kujundamas. Sinikristalsed skulptuurid on viimistletud puhta valge lumeglasuuriga.
Täielikku vaikust katkestavateks helideks on vaid krudisevad sammud lumel, üksikud kaamera katikuklõpsud, kusagil külmast paukuv jää – ning mu enese hingamine, mida tunnen end nagu kõrvalseisjana kuulvat kajana kusagilt eemalt ja mitte enese seest...see on miinus 35 kraadi vaikus...



The last rays of setting sun catch the snowy peaks of mountains, before going into hiding below the horizon, which allows twilight to come along. Frozen into the sea ice, soundlessly the spectacular icy monuments are standing. Just like sculptor himself could have been here, giving a shape for them. Crystal blue sculptures have been finished with pure white snow glaze.

The absolute silence is only disturbed by sounds of footsteps on snow, some clicks of camera’s shutter, cracking ice somewhere – and my own breathing, what I could hear like echo from a distance and not from inside of me...this is the silence of minus 35 º
C...


Inglefieldbukta laht Storfjorden’is (Suur Fjord) Teravmägede idarannikul, märts 2008 / Inglefieldbukta bay in Storfjorden (Great Fjord) on the east coast of Spitsbergen, March 2008